Teenused
Individuaalnõustamine
Individuaalnõustamine on mõeldud inimeste toetamiseks elus ettetulevate raskuste ja murede korral. Nõustamise eesmärk on inimese heaolu ja toimetuleku säilitamine ja/või parandamine.
Nõustamisel on oluline roll kliendi ja nõustaja omavahelisel koostööl, kus nõustaja aitab kliendi enda tundeid, mõtteid, hirme ja soove sõnastada ning neid paremini analüüsida. Üheskoos otsitakse tekkinud olukorrale kõige sobivamad lahendused ja leitakse üles ressursid, mis klienti ja olukorda toetavad.
Individuaalnõustamisele võid pöörduda, kui tunned end vajavat abi emotsionaalsete või vaimsete probleemidega, nagu stress, pinged, ärevus, suhteprobleemid või enesetunde halvenemine. Samuti võib individuaalne nõustamine olla kasulik, kui soovid arendada isiklikku kasvu ja enesearengut või vajad tuge elumuutuste ja traumaatiliste sündmuste läbimisel.
Laste ja noorte puhul võib pöördumise põhjuseks olla langenud õppeedukus, keerulised suhted koolis ja kodus, agressiivsus ja tunnetega toimetulek, madal enesehinnang, motivatsiooni kadu, nutisõltuvus, uneprobleemid, stress, ärevus jms.
Eripedagoogiline nõustamine (ATH, AuTH)
Aktiivsus- ja tähelepanuhäire (lühend ATH) on neuroarenguline eripära, mis kujuneb geneetiliste, bioloogiliste ja keskkonna tegurite koostoime tulemusena, mõjutades tähelepanu, impulsiivsust ja hüperaktiivsust.
ATH põhitunnused on:
- tähelepanu- ja keskendumisraskused (ei suuda pöörata piisavalt tähelepanu detailidele, väliste stiimulite poolt kergesti häiritav, ei näi kuulvat mida talle räägitakse, hüperfookus)
- hajameelsus (igapäevategevustes unustaja, kaotab sageli vajalikke asju)
- raskused tegevuste planeerimisel ja organiseerimisel (väldib või tunneb tugevat vastumeelsust kestvat vaimset pingutust nõudvate tegevuste suhtes, raskused kokkulepetest ning tähtaegadest kinnipidamisega)
- liigne aktiivsus ja jutukus (on sageli pidevas liikumises või tegevuses, raskused lõõgastumisel, teiste jutule või tegevusele vahelesegamine)
- emotsionaalne ja impulsiivne reageerimine (kannatamatus, tegutsemine tagajärgedele mõtlemata, raskused enesekontrolliga, ka spontaansus, loomingulisus ja julgus)
ATH lapse- ja noorukieas võib kaasa tuua unehäired, söömishäired, motivatsioonipuuduse, madala enesehinnangu, emotsionaalsed probleemid, meeleolu kõikumise, ärevuse, depressiooni, õpiraskused, haridustee katkemise, suhtlemisraskused eakaaslaste ja täiskasvanutega. Suureneb ka risk käitumishäireteks, uimastite kuritarvitamiseks ning õnnetusteks ja vigastusteks.
Täiskasvanutel võib ATH jääda lapseeas diagnoosimata mitmel põhjusel. Mõnikord võidakse tegeleda valede murede lahendamisega, mõistmata või märkamata sealjuures juurpõhjuseid. Näiteks ravitakse tulemusetult depressiooni või ärevust, enne kui mõistetakse, et raskuste varjus peidab end neuroloogiline eripära, mis on saatnud inimest kogu tema elu. Lisaks võivad ATH sümptomite märkamise keeruliseks muuta ka elu jooksul välja kujunenud oskused enda puudujääke maskeerida ja kompenseerida.
Aktiivsus- ja tähelepanuhäirega inimeste nõustamise käigus, milleks on vaatlus, vestlus ja intervjuu, tuvastatakse toimetuleku ja/või käitumisega seotud probleemid, mis takistavad inimesel igapäevaselt edukalt toimimast. ATH-ga seotud probleemide tuvastamine ja sobivate toetusmeetmete rakendamine aitavad parandada inimese heaolu, toimetulekut ja elukvaliteeti.
Paarinõustamine
Paarisuhe on täiskasvanud inimeste elu kõige olulisem suhe, kus jagatakse intiimsust, toetust, armastust ja vastastikust mõistmist. Samas võib see olla ka üks keerulisemaid suhteid, millega täiskasvanud inimesed kokku puutuvad. Keeruliste suhete põhjuseks võivad olla erinevad arusaamad, ootused, vajadused, konfliktid ja väljakutsed, mis võivad tuleneda individuaalsetest erinevustest, minevikukogemustest ja suhtlemisraskustest.
Millal tasub paarinõustamisse pöörduda?
- Kui soovite oma suhtes tülisid ja konflikte ennetada.
- Kui oled rahulolematu iseenda, oma partneri või teie suhtega.
- Kui olete sattunud korduvate konfliktimustrite lõksu.
- Kui teie suhtest on kadunud usaldus või lähedus.
- Kui teil on tekkinud erimeelsused lastekasvatuse, raha, vaba aja jms teemadel.
- Kui kaalute lahkuminekut ja soovite abi, et seda võimalikult valutult ja lapsi säästvalt teha.
Mida on hea teada paarinõustamise kohta?
- Paarinõustaja toimub partnerite jaoks neutraalsel pinnal ning turvalises vestlusruumis, mille tagab nõustaja.
- Paarinõustaja ei anna kummalegi osapoolele hinnangut, vaid aitab avastada ressursse olukorra lahendamiseks.
- Paarinõustamises hinnatakse ja arendatakse partnerite suhtlemisoskusi, taastatakse usaldust ja intiimsust.
Perenõustamine
Peretenõustamine keskendub lähedaste inimeste omavahelistele suhetele ja nende kvaliteedile. Üks olulisemaid põhimõtteid perenõustamises on see, et perekond toimib tervikliku süsteemina, kus kõik liikmed on omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. Seega võivad muutused ühe pereliikme käitumises või emotsionaalses seisundis mõjutada kogu perekonna dünaamikat.
Perenõustamine võimaldab pereliikmetel väljendada turvalises keskkonnas oma raskeid tundeid, õppida tundma teiste pereliikmete kogemusi ja arusaamasid, saada teadlikuks teiste vajadustest, leida peres olemasolevaid ressursse ning seeläbi luua muutus oma suhetes ja elus tervikuna.
Kellele võiks perenõustamisest kasu olla?
Perekond võib inimese jaoks olla nii suure toetuse pakkujaks, kui ka mittemõistmisest tulenevaks stressiallikaks ning valutekitajaks. Seega on perenõustamine kasulik kõigile, kes soovivad suurendada peresisest toetust ja parandada suhteid perekonnas. Perenõustamine käsitleb igat pereliiget puudutavat probleemi, mis mõjutab tema suhteid teiste pereliikmetega. Õigeaegne sekkumine aitab ära hoida pereliikme patologiseerimise ja leida kiiresti ning efektiivselt sobivad probleemilahendused.
Perenõustamine on abiks nii kriisiolukordades, kui ka pikemaajaliselt väljakujunenud probleemide lahendamisel. Lisaks on see kasulik ennetusmeetmena, mis aitab vältida pereliikmete käitumisprobleeme või psüühilise tervise halvenemist.
Millal tasub perenõustamisse pöörduda?
- Paarisuhte probleemid (usaldamatus, erimeelsused, konfliktid, raskused läheduse säilitamisel jm).
- Perekonna elutsükkel ja arengukriisid (pereliikme sünd või surm, täiskasvanud laste kodust lahkumine jm).
- Vanema ja lapse suhteprobleemid (palju mittemõistmist, karjumist, tülisid jm).
- Laste ja teismeliste psüühilised- ja käitumisprobleemid, kooliprobleemid.
- Psüühilised (ärevus, depressioon, söömishäired jm) ja psühhosomaatilised probleemid (füüsilised sümptomid ja/või haigused, millele meditsiinilised uuringud ei ole leidnud selget füüsilist põhjust).
- Lahutusega seotud probleemid (kohanemine, laste uus elukorraldus, kärgpere loomine jm).
Mida on hea teada perenõustamise kohta?
- Perenõustamine toimub pere jaoks neutraalsel pinnal ning turvalises vestlusruumis, mille tagab nõustaja.
- Perenõustamises võiksid osaleda kõik peres koos elavad või probleemiga seotud inimesed.
- Perenõustamises on võimalus kõigil pereliikmetel ennast avameelselt väljendada ning saada ära kuulatud.
- Perenõustaja kasutab erinevaid tehnikaid eesmärgiga tuua muutust pere suhtlemismustritesse, probleemikäsitlusse ning rollijaotusesse.
- Seansid võivad toimuda nii kord nädalas kui ka kord paari kuu kohta.